Matk Pakri poolsaarel

Seekordne talvematk nihkus pärast erinevaid matkaliste vahelisi kooskõlastusi ja kuupäevade muutmisi märtsi algusesse, mil ilmaolud olid pärast lühikest talve juba täiesti kevadised. Algselt oli matkahuvilsi rohkem, kuid kuupäeva lähenedes hakkas osalejate arv lausa progresseeruvas tempos kahanema. Seega sõitsime reedeõhtuses pimeduses kahekesi Leetse telkimisalale Pakri poolsaare rannal. Leidsime eest pisut alla keskmise varustustasemega RMK lõkkeplatsi: üks pink laua kõrval katkine, lõkkepuud puudusid. Lõkkekoht oli omapärases laudseintega süvendis, mis oli tuule eest kenasti kaitstud. Teisalt lõkke ääris istuda sai püstsseina küljes asuval kitsukesel pingil ainult korrektselt sirge seljaga.

Nautisime tõelist loodusvaikust: kuulipildujavalangud, lõhkelaengute plahvatused – ilmselt tegid Scoutspataljoni võtlejad läheduses harjutusi. Mõne aja pärast sõjategevus õnneks lakkas ning saime end rahulikult magama sättida. Tingimused olid parajad, et oma -1C mugavustemperatuuriga magamiskott proovile panna – õhutemperatuur oligi umbes sinnakanti ning samas jäi võimalus autosse evakueeruda, kui liiga külmaks läheb. Jahedavõitu tõepoolest oli, aga ei midagi üleliia hullu.

(veel …)

Matk Rootsis, Kungsledeni rajal


Proloog

Raja algusesJuba kaua ihkas hing enamat kui nädalalõpu-matkad kodumaal. Tahsin näha midagi sellist, mida Eestimaine loodus ei paku ja mida ma kunagi varem polnud näinud: mäed, avarad vaated, põhjamaine kargus… Mingil moel jäi mulle internetis silme ette Rootsi tuntuim matkarada: “Kuningarada” Kungsleden. Sellest 440-kilomeetrisest matkarajast otsustasin ma läbida lõunapoolseima 80-kilomeetrise lõigu Hemavan – Ammarnäs. Kuna sõpru nädalaks ajaks kodudest eemale meelitada ei õnnestunud, siis läksin üksi. Tänu korralikule infrastruktuurile, mida haldab Rootsi Turismiassotsioatsioon Svenska Turistföreningen (STF), tundus rada soolorännakuks igati sobiv. Rada on korralikult märgistatud ning olemas on matkamajad, kus saab tasu eest ööbida ning varusid täiendada. Mina plaanisin siiski rännata võimalikult autonoomselt ning ööbida väljas telkmantli all. Nagu hiljem selgus, päris nii kõva mees ma siiski ei olnud.

1. Päev
Hemavani lennujaamas selgub, et minu kotti pagasi hulgas ei ole. Eeldatavalt saan koti kätte järgmisel päeval samal ajal. Otsin üles Kungsledeni raja alguse alguse ja teen tiiru “Kuninganna rajal” Drottningleden. Vau – mäed! Vau – mägijõgi! Ostan Statoilist priimuse jaoks piiritust, poest mõned õlled ja ööbin Hemavanis STF-i hostelis.

Esimene laager

2. Päev
Lõunaks saan oma koti kätte ja hakkan mööda Kungsledeni rada astuma. Ilm pilves, aga muidu täitsa OK. Vau – mäed! Vau – vaated! Vau – veel suuremad mäed! Õhtuks jõuan Syterskaleti orgu. Siinsamas ongi see Norra Sytertoppeni mägi, mida plaanisin heade ilmaolude korral vallutama minna. Eemalt vaadates suhteliselt lauge, aga oi kui võimas! Mäe ülaosa on pilve sees ning seetõttu ei saa praegu aimu selle kõrgusest. Jään laagrisse STF-i matkamaja Viterskalstugan lähedusse. Üritan leida võimalikult tuule eest varjatud koha, aga öösel läheb vihmaks ja tormiks. Hoian käega telkmantli servast kinni, kuna kardan selle minema lendamist ning mõtlen, et ei, ma ei hakka sinna mäe otsa ronima – mu elu ja perekond on mulle selleks liiga armsad! Õnneks jääb telkmantel ilusti püsti ning varsti uinun uuesti.

(veel …)

Jalgimatk Setumaal ja Piusa jõe ürgorus

Kirjutamisel. (veel …)

Räätsamatk Alam-Pedja kaitsealal

Kirjutamisel

(veel …)

Kanuumatk Võhandu jõel

Ka sel aastal otsustasime Tamuriga viia oma kallid kaasad lõõgastavale kanuumatkale. Algne plaan oli aerutada Ahja jõel, kuid kanuude rentija soovitusel sai see vahetatud Võhandu jõe vastu. Matkajuht.ee giidiga kohtusime RMK Leevi lõkkeplatsil, kuhu jätsime oma auto koos laagrivarustusega. Edasi liikusime matkagiidi autoga Võru külje alla Kirumpää silla juurde.

(veel …)